Juba enne XXX suveolümpiamängude avatseremooniat puhkes „piletiskandaal”, mis põhjustas avalikkuse pahameelt ja sai mõne ROKi liikme tugeva rahulolematuse põhjuseks. Edasimüüjaid, kes müüsid pileteid ülikalli hinnaga, karistati karmilt.
Üks esimesi, kes kannatas, oli Ukraina olümpiakomitee peasekretär Vladimir Geraštšenko. Tagasi mais, s.t. paar kuud enne mänge üritas ta ebaseaduslikult müüa umbes sada piletit, mille ta sai ametliku positsiooni tõttu. Seda teada saades ja asitõendite kogumiseks väikese uurimise korral karistas Ukraina olümpiakomitee president Sergei Bubka peasekretäri, tagandades ta ametist.
Kahjuks polnud see asja lõpp. Seejärel oli veel 27 olümpiakomiteega otseselt seotud inimest eri riikidest, kes nõustusid edasimüüjaks ja üritasid kõrge hinnaga pileteid müüa. ROK-i liikmed uurisid iga juhtumit ja määrasid sellistele vahendajatele erilise karistuse. Igaüks neist kaotas komitee usalduse ja erilised privileegid. Samal ajal ütlesid Suurbritannia võimud, et Inglise riiklik olümpiakomitee ei ole seotud piletite ilmumisega Londoni "mustale turule".
Edasimüüjateks ei olnud mitte ainult ametlikud esindajad ja riiklike olümpiakomiteede liikmed, vaid ka tavalised londonlased ja turistid. 6 kuud enne olümpia algust õnnestus Briti võimul kinni pidada umbes 100 inimest, kes olid seotud piletite edasimüügi ja võltsimüügiga. Mõistes, et tulevikus olukord ainult halveneb, määras Suurbritannia parlament piletite ostmise eest trahvi - 20 tuhat naela. Sellist karistust peeti Londoni edasimüüjate jaoks piisavalt karmiks.
Arvestades hinda, millega Londoni edasimüüjad pileteid müüsid, näib trahv siiski tühine. Eelkõige arreteeriti kurjategijad, kes pakkusid spordivõistlustele pileteid 6 tuhande naela eest, samas kui kõige kallim neist maksis tegelikult ainult 725 naela. Ühel või teisel viisil tunnistati spekuleerimine sel juhul kriminaalkuriteoks, nii et mõned Londoni edasimüüjad ootavad enamat kui lihtsalt trahvi.
