1972. aasta kahekümnendad suveolümpiamängud toimusid Münchenis 26. augustist 10. septembrini. Saksamaale saabus rekordarv sportlasi ja rahvusmeeskondi. Esmakordselt osalesid olümpiavõistlustel Albaania, Saudi Araabia, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Somaalia ja mitmete teiste riikide esindajad. Kahjuks jäid 1972. aasta olümpiamängud meelde mitte ainult spordisaavutuste poolest.
Enne Müncheni olümpia algust ehitati esmalt metroo, rekonstrueeriti täielikult kesklinn, loodi taas maanteesüsteem. Uus spordirajatiste kompleks koosnes olümpiakülast 10 tuhande elaniku jaoks, olümpiastaadionil 80 tuhandele istekohale, spordipaleest, suurest basseinist, jalgrattarajal 13 tuhande koha jaoks ning muudest spordisaalidest ja mänguväljakutest. Spetsiaalselt mängude jaoks ehitati uus olümpiastaadion (Olympiastadion), mille ebaharilik katusekujundus meenutas veebi.
Enamik Müncheni olümpiapaiku oli varustatud moodsa kiireloomulise teabe edastamise vahenditega (elektroonilised arvutid, tulemustabelid, laserkiire mõõtevahendid, infolehtede paljundusseadmed jne). Televiisorit kasutati laialdaselt, tänu millele olümpiamängud said näha üle miljardi inimese kõigil mandritel.
5. septembril 1972 toimus spordi ajaloos enneolematu tragöödia. Palestiina terroristidel õnnestus kell 4.30 minutit tungida ühte olümpiaküla paviljoni. Nad võtsid pantvangi mitu Iisraeli delegatsiooni liiget, kellest 11 tapeti hiljem ja saksa politseinik. See juhtum šokeeris kogu maailma, kuid otsustati mängu jätkata.
Nõukogude sportlastel oli raske ülesanne, NSV Liidu 50. aastapäevaks oli vaja võita 50 kuldmedalit, ületades USA-d. Nad lõpetasid selle ja võitsid täpselt 50 kõrgeima standardi auhinda, USA olümpialased said 33 medalit. Kokku said NSVL-i osalejad 1972. aasta suveolümpiamängudel 99 medalit, millest 27 olid hõbe- ja 22 pronksi.
Nõukogude Liidu meeste korvpallimeeskond võitis esimest korda kuldmedalid, alistades pingelises mängus USA koondise. Nõukogude poksijatele jäid kaks kuldmedalit: Vjatšeslav Lemešev Moskvast ja Boriss Kuznetsov Astrahanist. Vabatahtlikud maadlejad said viis kuldmedalit. Nõukogude võimlejad näitasid end väga kõrgel tasemel, võites erinevatel võistlustel mitu kuldmedalit. Nõukogude sõudjatele läksid kõik kanuumatkamise ja kajakisõidu kuldmedalid nii naistele kui meestele. XX suveolümpiamängude võistlused näitasid kõigile osalejatele kõrget treenitust. Nende rakendamise ajal püstitati 94 olümpia- ja 46 maailmarekordit.
