Itaalia linnas Cortina D'Ampezzos peetud 1956. aasta olümpiamängud läksid ajalukku paljude teadmiste kasutuselevõtuga. Eelkõige korraldati neil mängudel esimest korda otseülekandeid televisioonis ja just siin hakati olümpiamängude korraldamiseks ja läbiviimiseks sponsorlust toetama.
Mängud toimusid 26. jaanuarist 5. veebruarini. Cortina d'Ampezzo linnast pidi saama 1944. aastal olümpiamängude pealinn. Kuid II maailmasõda tegi muudatusi rahvusvahelise olümpiakomitee plaanides. Pärast sõda kaotas õiguse aktsepteerida Cortina d'Ampezzo mänge, mis kaotati 1948. aastal St. Moritzile, 1952. aastal Oslole. Talvisel Itaalia kuurordil oli au korraldada neid rahvusvahelisi võistlusi alles 1956. aastal.
Pole ime, et Cortina juhid võitlesid VII taliolümpiamängude võõrustamise au nimel. Neil õnnestus esimest korda meelitada sponsoreid sellel tasemel võistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks. Enne seda langes kogu rahaline koormus vastuvõtva riigi õlgadele. Just siin korraldati ka esimesed telesaated: 22 riigi vaatajad said otseülekandena jälgida, kuidas rekordid püstitatakse.
Mitte vähem üllatav oli spetsiaalselt olümpiaks loodud taristu. Eriti 1956. aastaks püstitati Cortina d'Ampezzos 12 000. jäästaadion, uus hüppelaud, ujuval jääl liikuv kiiruisurada, kus püstitati palju uusi maailmarekordi. Olümpiakohtade asukoht mõeldi välja nii, et need asusid üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Kõik oli pealtvaatajate, sportlaste ja teleinimeste mugavuse huvides läbi mõeldud. VII taliolümpiamängude embleem oli lumehelvesena stiliseeritud täht, mille keskele olid pandud olümpiarõngad.
Osalejate arv oli selle aja rekord: 821 sportlast 32 riigist, sealhulgas 687 meest ja kokku 134 naist. Nende olümpiamängude teine eripära oli SDV, Boliivia ja Iraani Nõukogude sportlaste ja meeskondade esimene osalemine. Spordiprogrammis suuri muutusi ei toimunud: meeste suusavõistluse distantsi vähendati 15 km-ni ja kõik näidisspordialad kadusid. Mängiti 24 medalikomplekti.
Nõukogude meeskond ei pretendeerinud suurele arvule medalitele, kuid tema esimene esinemine oli tõeline triumf: 7 kuldmedalit, 3 hõbedat ja 6 pronksi. Selle tulemusel saavutas NSV Liit esikoha nii autasude üldarvust kui ka kuldmedalite arvust. VII taliolümpiamängude teine oli austerlased 4 kulla ja pronksi ning 3 hõbedaga ja kolmas - soomlased (kumbki kolm kulda ja hõbedat ning üks pronksmedal). Varem viiel olümpial enesekindlalt juhtinud norralased olid alles seitsmendad.
