1920. aasta olümpiamängud peeti Belgia linnas Antwerpenis. Olümpiamängude ametlik avamine toimus 14. augustil ja see suleti 29. augustil. Kuid erinevatel põhjustel korraldati mõnel spordialal võistlused kas varem või hiljem kui see periood.
Olümpiamängud peeti vaid poolteist aastat pärast maailmasõja lõppu. Seejärel kannatas Belgia väga, kannatades suuri inim- ja materiaalseid kaotusi. Mälestus kogemusest oli endiselt liiga tugev. Seetõttu ei kutsutud Saksamaa spordiliikmeid ega ka tema liitlasi olümpiamängudele, sest just neid riike peeti kohutava verevalamise peasüüdlasteks. Samuti ei saanud Nõukogude Venemaa sportlased kutseid, sest siis ei tunnustanud lääneriigid enamlaste valitsust eesotsas V.I. Uljanov-Lenin.
Olümpiamängude avatseremoonial tõsteti esmakordselt esile selle peamine sümbol - olümpialipp, mis on ristkülikukujuline valge riie, millel on viis põimunud mitmevärvilist rõngast. Taaselustatud olümpiamängude isa parun Pierre de Coubertini plaani kohaselt peaksid need rõngad sümboliseerima kõiki asustatud mandreid. Enne seda teeniti Antwerpeni katedraalis mälestusteenistust kõigile maailmasõja ajal hukkunud inimestele. Seejärel lasti taevasse rahu ja vaikuse sümbolina valged tuvid. Seda kaunist kommet - valgete tuvide välja laskmist - järgiti aastaid, kuni 1988. aasta Souli olümpiamängudeni.
Olümpiamängud avas ametlikult Belgia kuningas Albert I. Sportlane Victor Boen andis kõigepealt vande, lubades võidelda võidu nimel ausalt ja täielikult reegleid järgides.
Olümpiamängud äratasid avalikkuse ja ajakirjanduse suurt huvi, kuid kuna piletite hind osutus liiga kõrgeks, toimusid võistlused sageli pooltühjades stendides. Meeskonnavõistlusel võitis USA meeskond, võites 41 kuld-, 27 hõbe- ja 27 pronksmedalit. Näiteks selle riigi ujudesportlane E. Bleibtroy sai kolm olümpiakulda, püstitades samal ajal kolm maailmarekordit.
Paljud sportlased esinesid Antwerpeni olümpiamängudel hiilgavalt, saavutades silmapaistvaid tulemusi. Nii sai norralane O. Olsen laskevõistlustel koguni 6 medalit, millest 4 olid kuldsed, ja Soome jooksja P. Nurmi võitis 2 kuld- ja 1 hõbemedali.
