Moodsa olümpialiikumise ajaloos toimus kõrgetasemeline sündmus 1956. aasta VII talimängudel. Siis osalesid olümpiaadidel esimest korda NSV Liidu sportlased, kes siis nelikümmend aastat jäid nendes spordietendustes esimesteks rollideks. Märkimisväärse sündmuse areeniks oli väike Itaalia kuurortlinn Dolomiitides.
Cortina d'Ampezzo oli varem kaks korda üritanud taliolümpiamänge saada ja talle anti isegi see õigus, kuid 1944. aastaks kavandatud mängud ei toimunud sõja tõttu. Õiglus taastati Roomas 1949. aasta kevadel - järgmisel ROK-i istungjärgul anti Itaalia linnale 31 häält, kaks Ameerika ja Kanada taotlejat kogusid kokku vaid 10 häält.
Sel ajal oli Cortina d'Ampezzo väga väike linn, kus elas 6, 5 tuhat elanikku. Selle tagasihoidlik infrastruktuur ja sportimisvõimaluste puudumine olid peamised probleemid, mille korralduskomitee pidi lahendama. Linnas ei olnud jäästaadionit ega uisuradasid ning suusa- ja kelgumägede rattarajad ei vastanud ROK-i nõuetele. Probleemid lahendati tänu valitsuse toetusele ja ettevõtete sponsorite laialdasele kaasamisele, mis oli sel ajal ebastandardne lahendus. Valitsuse rahaga ehitati uued teed, raudteetõstukid, parandati linna telefonivõrke, vee- ja energiavarustust. Olivetti varustas ajakirjanikke kontoritehnikaga ja FIAT kavandas olümpiamängude jaoks isegi uue auto.
Kõik olümpiavõistlused toimusid kaheksas spordirajatises, mis olid spetsiaalselt ehitatud või rekonstrueeritud VII taliolümpiamängude jaoks. Kõik nad, välja arvatud liuväli, asusid üksteisest mitmekümne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel. Uisutajad seevastu võistlesid linnast 13 kilomeetri kaugusel asuval Misurina järvel. On tähelepanuväärne, et sellel olümpiaadil polnud "olümpiaküla" - sportlased paigutati hotellidesse ja isegi kodanike peredesse.
Võistlused algasid 26. jaanuaril 1956 ja lõppesid 5. veebruaril ning tõid NSV Liidu olümpialastele vaieldamatut edu - nad võitsid 16 auhinda, millest 7 olid kuld. Mitteametlikes medalikohtumises olid austerlased 11 auhinnaga (4 kulda). Kummalisel kombel kasutati veerand sajandi pärast filmi "Oma silmaga" filmimisel kolme olümpiaobjekti ainult särava briti James Bondi ja reetliku vene kindrali Gogoli kohta.
