1948. aasta suveolümpiamängud toimusid 12 aastat pärast laastavat Teist maailmasõda, nii et neid nimetatakse rahva seas "askeetlikeks". Paljudes riikides oli keeruline majanduslik olukord, pikaajaline tapmine karastas ja jagas paljusid rahvaid. Nendel tingimustel oli spordil eriti oluline - rahuvalve - tähtsus. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) otsusega otsustati nad pidada Londonis.
Londoni suveolümpiamängud avati 29. juulil 1948 ja lõppesid 14. augustil 1948. Ametlikult nimetati nad XIV olümpiaadiks. Pärast 1936. aasta viimaseid Berliini mänge kahte järgnevat - XII ja XIII - ei toimunud. 1940. aastal kavandati need Tokyos ja 4 aasta pärast - Inglismaal. See aeg langes aga sõja peale. Agressorriikide järgmistele spordivõistlustele Saksamaad ja Jaapanit ei kutsutud.
Vahetult pärast rahu lõppemist ROK-i istungjärgul 1946. aastal nimetati London uue olümpia omanikuks - teist korda mängude ajaloos. Viimati võõrustas Kuningriik sportlasi alles 1908. aastal.
Üritus valmistati kokkuhoiu ja toidupuuduse kontekstis. Londoni tänavaid pole pärast natsipommitamisi veel täielikult taastatud, kuid korraldajatel õnnestus ikkagi vastu võtta ja paigutada sõjaväelaagrisse enam kui 4000 sportlast 59 riigist 19-suunalisteks võistlusteks. Nõukogude Liit sai kutse mängudele, kuid ei võtnud neist osa.
XIV suvine olümpiaad ei saanud sporditulemustest silmapaistvaks, kuna paljud riigid polnud pärast sõda meeskondi ette valmistanud. Need võistlused jäid aga meelde nende maailmarekordite poolest: 2 tõstmises ja 1 kergejõustikus, 1 laskmises. Ujumises värskendasid naised 5 viiest olümpiarekordist ja mehed - 4 kuuest. Kokku said sportlased 411 medalit, millest 84 (sealhulgas 38 kulda) läksid USA-sse ja 23 (nende seas 3 kulda) said võõrustajad.
1948. aasta suvi tõi olümpiamängude ajalukku palju. Naiste võistkonnad võistlesid kajakis, sprinterid hakkasid stardiblokkidest jooksma. Vaatajad said spordiürituse otseülekannet näha rahvuslikust televisioonist. Võistluste korraldamiseks loodi vabatahtlike meeskond. Olümpiamängudel nägid oma saidid esimest korda noori andekaid sportlasi arengumaadest nagu Süüria, Liibanon, Birma ja Venezuela.
