Antwerpenis toimusid VII järjestikkused suveolümpiamängud. Ametlikult avati nad 14. augustil ja suleti 30. augustil. Esimesed võistlused nende raames (uisutajate ja hokimängijate võistlused) toimusid aga aprillis. Juulis võitlesid purjetajad ja püssimehed medalite eest, mängijad mängisid augustis ja septembris.
1920. aasta Antwerpeni olümpiamängud toimusid kokku 23. aprillist 12. septembrini. 2675 sportlast (sealhulgas 78 naist) 29-st maailma riigist võitlesid 258 spordiala 158 eriala kõrgeimate autasude nimel. Noorim osaleja oli Nils Skoglund Rootsist (14 aastat ja 8 päeva), vanim - Oscar Svan, taas Rootsist (72 aastat ja 281 päeva). Suurema osa medalitest teenis USA meeskond - 94 tükki. Kõige rohkem medaleid oli ameeriklaste Lloyd Spooneri ja Willis Lee seas - kummaski 7 kohta.
Kergejõustikuvõistlused toimusid 15. – 23. Augustini. 509 meest võitles medalite eest 29 erialal. Noorim sportlane oli hispaanlane Diego Ordonez (16 aastat ja 283 päeva), vanim - USA põliselanik Matt McGrath (42 aastat ja 243 päeva). Enamiku auhindadest teenisid soomlased Paavo Nurmi ja rootslane Eric Beckman - kummalgi 4 medalit.
Esmakordselt lisandus meestele 3000 m tõkkejooks.
Sportlasi Saksamaalt ja Esimese maailmasõja liitlasriikidest (Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari) ei kutsutud. Poliitilistel põhjustel Nõukogude Venemaa sportlased olümpiamängudele ei tulnud.
Olümpialipp tõsteti esmakordselt Antwerpenis ja kuulutati ka olümpiavanne - neid traditsioone järgitakse tänapäeval.
Mängude kangelane oli soomlane Paavo Nurmi, kes võitis krossi individuaal- ja võistkondlikel meistrivõistlustel ja 10 000 meetris ning teenis hõbeda ka 5000 meetris. Inglane Albert Hill teenis 2 tippspreemiat - 800 ja 1500 meetris.
Antwerpenis lõpetas ta karjääri võites oma karjääri neljanda olümpiakulla (maraton), Stockholmi 1912. aasta olümpiamängude üks kangelasi, stardimees Hannes Kolekhmainen. Lisaks neljale kuldiauhinnale oli tal ka üks hõbe.
9 kuld-, 12 hõbe- ja 8 pronksmedaliga USA meeskond juhtis medalite üldjärjestust (kõrgeimate autasude arvu järgi). Soomel oli ka 9 kuldmedalit, hõbedal ja pronksil vastavalt 4 ja 3. Kolmas koht - Suurbritannia - 4 auhinda kummalgi väärtusel.
