Olümpiaharta kuulutab küll maadluse eraldamist poliitikast, kuid praktikas see põhimõte hästi ei toimi. Sellise ulatusega avalikke üritusi saab kasutada vaid globaalses poliitilises mängus. Aastal 1984, mis oli ainus kord NSV Liidu ajaloos, said poliitilised motiivid selle sportlaste olümpiamängudel mitteosalemise põhjuseks.
1980. aastal korraldati esimest korda ja sellest tulenevalt ainsana Nõukogude Liidus suveolümpiamänge. See oli aeg, mil külm sõda sotsialistide ja kapitalistlike leeride riikide vahel jõudis oma maksimaalse intensiivsuse saavutamiseni, mis aga olümpiat mõjutada võis. Esimene ulatusliku spordiürituse korraldamine NSV Liidus võib saada selles sõjas võimsaks propaganda päästjaks, mistõttu vastased võtsid ennetavaid meetmeid, korraldades Moskva olümpiamängude boikoti. Ametlikul tasandil hakati seda ideed kõigepealt arutama Briti parlamendis ja peamiseks põhjuseks nimetati järgnevat Nõukogude vägede sissetoomist Afganistanisse. Ametlikult võttis XXII suveolümpiamängude boikotist osa 64 riiki, ehkki suurem osa neist läks starti Moskvas. See kõik sai juhuseks, mis viis neli aastat hiljem selleni, et NSVL koondis ei osalenud järgmisel suveolümpiamängudel, mis toimusid USA-s Los Angeleses.
Fakt, et Nõukogude Liidu sportlased ei osale XXIII suveolümpiamängudel, tehti ametlikult teatavaks kolm kuud enne selle algust. Vahetud põhjused olid USA valitsuse keeldumine anda sotsialistlike riikide sportlastele kirjalikke julgeolekugarantiisid. Lisaks ei lasknud ameeriklased riiki laeva "Georgia", millest pidi saama Nõukogude delegatsiooni ujuvbaas. Seejärel nõudsid Ameerika Ühendriigid saatkonnale kõigi sportlaste nimekirja esitamist, ehkki olümpiareeglite kohaselt neile viisa ei antud ning Aeroflotile keelati tšarterlennud olümplaste transportimiseks.
Boikoteerimisega ühinesid sotsialistlikud riigid, va Hiina ja Jugoslaavia. Lisaks neile boikoteerisid omal algatusel Los Angelese olümpiamänge Iraan ja Liibüa. Alternatiivina 1984. aasta suvemängudele kuues sotsialistlikus riigis korraldati võistlused üldnimega "Sõprus-84", kus osalesid sportlased 50 riigist.
