Sulgpall on sportmäng, millel on süstik ja reket. Mäng sai alguse iidsest Indiast ja sai tänapäevase nime Inglismaal asuvast sulgpalli linnast, kus Indiast tulnud koloniaalarmee ohvitserid hakkasid seda viljelema.
Esimesed reeglid koostasid britid 1870. aastal. Rahvusvaheline sulgpalliliit asutati 1934. aastal. Olümpiamängudel esitleti seda spordiala esimest korda Münchenis 1972. aastal, kuid ainult demonstratsioonina. Alles kaks aastakümmet hiljem astus sulgpall ametlikult olümpiaprogrammi. Olümpiamängudel mängitakse praegu viit sulgpalli auhinna komplekti - meeste ja naiste individuaal- ja paarismänguvõistlusi ning segavõistlusi.
Sulgpall on üks füüsiliselt kõige nõudlikumaid spordialasid. Matši ajal jooksevad mängijad umbes 10–12 km ja kaotavad mitu kilogrammi kaalu. Sulgpall on ka tehnilisest aspektist väga keeruline. Professionaalsed sportlased veedavad mitu aastat intensiivseid treeninguid, et kogu tehniline arsenal omandada.
Turniirid toimuvad ristkülikukujulisel väljakul, ühe mängija puhul 13, 4 mx 5, 18 m, paarismängudes 13, 4 mx 6, 1 m. Väljak jaguneb võrguga, kõrgusega 155 cm, kaheks osaks. Sööt tehakse sõltuvalt tulemusest vasakust või paremast tsoonist. Reeglite kohaselt toimub sööt alt ülespoole; süstik peab lendama diagonaalis vastase söödatsooni. Mängijat loetakse võitjaks, kui süstik tabab vastase platsi, aga ka juhul, kui vastane viskas süstiku väljakult või puudutas reketiga nähtavalt võrku.
Iga matš koosneb 3 mängust, igas mängitakse kuni 21 punkti või kuni eeliseks on 2 punkti. Võitja peab võitma 2 mängu. Paarismängus võidab partei, kelle esimene punktisumma on 15 punkti.
Venemaa sulgpall on hiljuti rahvusvahelisel areenil teatanud, kuna riik on hilja astunud ülemaailmsesse sulgpallikogukonda. Esimesed suuremad saavutused on seotud silmapaistva mängija Andrei Antropoviga, kes tuli üle 50 korra NSV Liidu ja Vene Föderatsiooni meistriks. Rahvusvahelisel areenil võitis ta Euroopa meistrivõistlustel hõbeda ja pronksi ning olümpiamängudel 5. koha.
Praegu domineerivad maailmas Aasia sportlased - Hiinast, Koreast, Indoneesiast, kes võidavad kuni 90% medalitest. Neile järgnevad Euroopa riikide sportlased - Taani, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi.
