1984. aasta suveolümpiamängud toimusid USA-s Californias Los Angeleses 28. juulist 12. augustini. Los Angeles sai teist korda suveolümpiamängude korraldamise kohaks pärast 1932. aastat.
Seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude ameeriklaste koondise boikoteerimisega boikoteerisid 1984. aasta suvemänge NSV Liit ja enamik sotsialistlikke riike (välja arvatud Rumeenia, Jugoslaavia ja Hiina). Ametliku teabe kohaselt puudus Nõukogude meeskond Los Angelese olümpiamängudelt ebarahuldava turvataseme tõttu.
Kuna SDV, NSV Liidu ja nende liitlaste sportlased mängudest ei osalenud, langes olümpiamängude tase märkimisväärselt. Võistlusel ei saanud osaleda 125 maailmameistrit. Kokku osales 1984. aasta suveolümpiamängudel 140 riiki. Olümpial on sportlasi 6829 inimest (5263 meest, 1566 naist).
Esikoha XXIII olümpiaadi üldises medalivõistluses võttis USA meeskond, kes oli saanud 174 medalit, millest 83 kulda, 61 hõbedat ja 30 pronksi. Rumeenia tuli teisele kohale: 20 kulda, 16 hõbedat ja 17 pronksi; kolmandal - Saksamaa: 17 kuldmedalit, 19 hõbedat ja 23 pronksi. Hiina, Itaalia ja Kanada olid vastavalt neljandal, viiendal ja kuuendal positsioonil.
Olümpiamängudel püstitati 11 maailmarekordit. Ameeriklane Carl Lewis paistis silma, korrates 1936. aasta olümpiamängudel osalenud Jesse Owensi edu. Temast tuli võitja 100 ja 200 meetri jooksus, 4x100 meetri teatejooksus ja kaugushüppes. Viimane on eriti üllatav, kuna olümpialased osalevad harva korraga mitmel erineval spordidistsipliinil.
Kolmekordne olümpiavõitja oli Soomest pärit kergejõustiklane Pertti Johannes Karppinen, kes osales sõudmises individuaalvõistlustel. Ujumises, nii meeste kui ka naiste hulgas, läksid peaaegu kõik auhinnad ameeriklastele, keda Kanada Bauman ja Saksa Gross pisut surusid.
Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadluses oli ameerika sportlane Jeff Blatnik. Mõni aasta enne võistlust diagnoositi tal onkoloogiline diagnoos. Haigusele vaatamata jätkas sportlane olümpia ettevalmistustreeninguid ja võitis lõpuks. Olümpiamängude lõputseremoonia ajal kandis ta riigilippu.
