Vaatamata asjaolule, et Nõukogude Liidu sportlased võitsid nelikümmend aastat lõviosa medaleid igal olümpial, korraldati planeedi suurim spordifoorum NSV Liidus vaid üks kord. See juhtus 1980. aastal, kui Moskvas ja mitmes teises Nõukogude Liidu linnas peeti XXII suveolümpiamänge.
Moskva suutis saada õiguse teist korda korraldada suveolümpialaste foorumit. Esimene katse tehti 1970. aastal ROK-i 69. istungjärgul, kuid siis läks lõpphääletusel võit Kanada Montreali. Tähelepanuväärne on aga see, et mõlemast kanadalasest rivaalist - Moskva ja Los Angeles - said kahe järgneva olümpiaadi pealinnad. Moskvat nimetati ametlikult XXII suvemängude toimumiskohaks 1974. aastal Viinis, ROK-i 75. istungjärgul.
Varsti pärast Moskva valimist linna tulevaste olümpiamängude pealinnaks hakati rakendama suuri programme uute spordirajatiste ehitamiseks ja linnainfrastruktuuri kaasajastamiseks. Kokku püstitati 78 uut spordirajatist. Petreli staadioni platsile ehitasid nad Olimpiysky spordikompleksi, millel polnud tollal maailmas võrdset, ja nüüd on see endiselt suurim sedalaadi ehitis Euroopas. Uuele Krylatskoje rattarajale pandi ainulaadne kate, mis võimaldas olümpialastel püstitada 13 maailmarekordit. Lisaks spordirajatistele ehitati olümpiaküla, hotellikompleks Cosmos, Šeremetjevo rahvusvahelise lennujaama teine terminal, olümpiapressikeskus Zubovsky puiesteel ja muud rajatised.
Lisaks Moskvale osalesid 1980. aasta suvemängud Mytishchis, Moskva piirkonnas ja veel neljas NSVL linnas. Laskevõistlused toimusid Mytishchis, purjetamisvõistlused Tallinnas ja esialgsed jalgpalliturniiride matšid Minski, Kiievi ja Leningradi staadionitel.
Olümpiamängude avatseremoonia Moskvas toimus 19. juulil 1980 ja mängud lõppesid 3. augustil. Mitmekümne riigi poliitilistel põhjustel toimunud ametliku mängude boikoteerimise tõttu osutus sellest osalenud sportlaste arv (umbes 5 200) oodatust väiksemaks. XXII suvemängudel mängiti 203 auhinnakomplekti, püstitati 36 maailma- ja 74 olümpiarekordit.
