Rahvusvaheline Olümpiakomitee loodi 1894. aastal olümpialiikumise taaselustamiseks, edasiarendamiseks ja edendamiseks. ROK-i võib kuuluda mitte rohkem kui 115 inimest, pealegi ei pea nad olema professionaalsed sportlased.
ROKi põhifunktsioon on olümpiamängude korraldamine ja läbiviimine, kuid komitee ülesanded ei piirdu sellega. Selle erieesmärk on olümpialiikumise ja ideoloogia propaganda, mis põhineb eri riikide kodanike vastastikusel mõistmisel ja spordi armastusel. Nende ideede kinnitamiseks kasutab ROK mitmesuguseid meetodeid ja otsib abi erinevatelt valitsustelt ja erasektori spordiorganisatsioonidelt. Olümpiamängude taaselustamise algatanud Pierre de Coubertini idee kohaselt peaks ROKi ülesanne olema spordieetika õpetamine, mängudel vägivalla kaotamine, inimeste veenmine, et sport peaks teenima inimkonna hüvanguid ja aus sõda peaks asendama sõjad.
ROK on muu hulgas kohustatud pöörama erilist tähelepanu sportlastele, hoolitsema nende eest ja jälgima samal ajal olümpiareeglite ranget järgimist. Selle funktsioonide hulka kuulub soolise, rahvuse ja vanuse alusel diskrimineerimise kaotamine. Komisjoni liikmed tulevad selle ülesandega edukalt toime: mängude raames toimuvad naiste võistlused muutuvad üha populaarsemaks, olümpiamängudel osalevad erinevate riikide esindajad ning 2010. aastal loodi spetsiaalsed noortemängud, milles saavad osaleda ka noorsportlased. Reeglite järgimise osas korraldab ROK ka dopinguvastast kontrolli, püüdes olümpiamängudel pettusi vältida.
ROKi missioon on pakkuda konkursile parimaid tingimusi. See kehtib eriti sportlaste ohutuse kohta. ROK on samuti kohustatud võitlema olümpia politiseerimise vastu ja hoidma ära üritusi terroriaktide läbiviimiseks sellistel üritustel. Lisaks toetab ta Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat, aga ka paljusid teisi institutsioone, mis on kuidagi olümpialiikumisega seotud ning aitavad selle arendamisse ja edendamisse.
